3. oktoober 2011

Elu(s)

Aga tore on siit kaugelt näha, et koduvabariigis on kõik korras. Ei saa ju midagi halvasti olla, kui kõige suurem küsimus, mille üle ajakirjandus arutleb on see, et milline paar tantsib tantsusaates kõige esimesena?

Igatahes on meil ka kõik OK, sest õnneks me selle müstilise vilja seemneid ei söönud. Need olla toksilised.

Isegi laupäevane retk kirbuturule koos kohaliku populaarse suvejoogi maitsmine ei murdnud meid maha
See maitseb nagu virsiku (mõningate allikate väitel nagu ploomi) mahl, kus sees on mingi paisutatud nisu terad ja kuivatatud aprikoos.
Igatahes oli see mingi meeletu turg, kust kirpe osta ei saanud. Küll aga sai osta igasugust Hiinast pärit kraami, autoosasid, arvutijuppe, mööblit ja vanemat vara.
 
Seejärel proovisime õnne kalaturul, kalarestoranis - kuna hirbuturul ühes kohvikus jäime merekarpide roast ilma - oli otsa saanud. Aga isegi kalarestos söödud mereandide supp ei murdnud meid maha, kui siis ainult rahaliselt ehk pisut.




Avamise ja avastamise rõõmu jätkus
Üritasime veel õhtul ka ühte poodi külastada, aga mõistlikud müüjad olid juba ära koju läinud Drug Store keskuses.

Selle eest murdis meie meeled täiesti pühapäevane retk Tšiili kõige suuremasse kaubadusmekasse. Õnneks sinna rohkem enam kunagi minema ei pea. Isegi kino ei saanud seal, rääkimata normaasest arvutipoest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar