Bussiaknast avanes kohati küll selline kuristik, kui buss Argentiina piiripunkti poole ukerdas mööda Andide katust - Ingrid pidid suure hirmus kardinast kinni hoidma.
Piiril kirjutati meid Tšiilist välja ja anti luba Argentiinas kuni kolm kuud TURISTA olla. Tollis vaadati üle kõik bussi pakitud kotid, minu kott oli ainsana väja tõstetud - taheti uurida raamatut. Igasugune taimede ja toitude ja kõige muu vähegi elusa piirist üleviimine on rangelt keelatud. Üks naisterahavas andis oma banaani ja kaks õuna ära passikontrollis töötavale mehele - meil oleks seda ilmselgelt altkäemaksuks loetud, aga siin oli tolli-onul siiralt hea meel tervisliku lõunasöögi üle.
El Rapido bussis pakuti süüa rohkem kui keskmisel Euroopa lennul. Ja näidati isegi üks jabur film ära.
Ei saa mainimata jätta, et hommikul jäi buss stardiga lihtsalt 30 minuti hiljaks. Keegi midagi ei öelnud ka, me olime natukene segaduses, et kell on 8 ja meie seisame puhta kaelaga, omast arust õiges bussijamas ja ainus mida ei ole, on õige buss. Tekkis kerge kahtlus, et kas me ikka oleme selles õiges bussijaamas - sest neid jaamu ja jaamakesi tundub siin päris mitu olevat. Buss tuli, aga bussijuhtidel ei paistnud kuskile kiire olevat.
Saime selgeks, et bussijaamades on tööl spets mehed selleks, et sinu reisikott bussi ära pakkida ja vastava numbriga kleepekas vastu anda. Ja loomulikult tuli neile tippi anda ja kes ei andnud, see sai märkuse. Saabuvate busside bussijaamas oli sama teenus, Argentiina kohalikke tugrikuid meil kahjus ei olnud. Proovisime Tšiili peesodega ja tundus, et sobis - raha peideti kiirelt taskusse ära.
Siinpool mägesid tundub loodus natukene rohelisem olevat. Ja meile tundub, et oleme jõudnud tõelisse Ladina-Ameerika riiki - sest kogu linn oma poekestega tundub olevat välja surnud. On küll esmaspäev ja kell on 3 päeval. Isegi hosteli uksekella peale vastu tulnud noormehe näost võib välja lugeda, et ta on just ärganud sügavast unest. Käes on siesta-aeg!
Ta arvab, et enne kella viit õhtul ei ole kindlasti ühtegi rahavahetust ega poekest lahti.
Et kohalikku ellu sisse elada, siis teeme ka väikese une ja asume asja uurima.
Hostel tundnub selline keskmise väljanägemisega - tuba on küll väike, aga selle eest on meil bassein ja malmist lauajalgpalli väljak. Grill loomulikult ka.
Pildid tulevad hiljem. Meil on küll kaasas mitu kaamerat, aga ei ainsatki juhet, millega pildid arvutisse saaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar