Buenos Aires

Ma ei ütleks, et see õhk siin linnas kuidagi ilusam oleks, nagu Buenos Airese nime otsetõlge "Ilusad Õhud" oletada lubaks. Suvalise autode ja bussidega tänavate ääres on see umbes sama sinine kui Santiagos - kuigi mere lähedus ei lase sellisel meeletul sudul tekkida ja pargis on ikka päris hea hingata. Samas tänavad ei ole siin linnas ka päris tavalised, kui ühes suunas on 7+3 sõidurada.

7+3 sõidurada

Selline virr-varr võtab väikelinna elanikul pea ringi käima

Linnaliinid

Oleme saanud siin mõned head päevad ringi kolada. Linn on suur ja olenevalt valitud suunast ka väga erinev: Ilusatest puhastest parkidest kuni koerte poolt tihedalt mineeritud räpaste tänavateni.

Suvaline kõrvaltänav kesklinna lähedal

Suured pargid, veel suuremate pinkidega

Suurtel meestel pidid suured teod olema, siin on suured lilled... 18-tonnine lill

Mõni plats on lausa Facebookis

Turistilõks koos võõbatud majadega

Palermo soho

Hostel on ka päris erinev nendest ööbimiskohtadest, kuhu me siiani sattunud oleme - see on 9. korruseline maja, mis on hosteliks muudetud - päris erinev tavapärasest paari toaga ööbimispaigast.

Meie palat viieks päevaks

Olgugi, et ma ei ole majandusteadlane, siiski tundub mulle, et Argentina (eriti Buenos Aires) elab ja hingab kuskil paralleeluniversiumis. Seda just oma hinnataseme poolest. Midagi peab viltu olema, kui kioskis maksab pudel vett 4EUR-i, supermarketis maksab väike "tuunikala õlis" konserv 2EUR-i, kilo banaani 2 EURi jne. Väljas söömisest ma ei tahaks rääkidagi... kui sa võtad suvalises kohas kesklinnas või isegi natukene kaugemal mingi prae ja joogi, siis alla 15 EUR-i inimese kohta ei vea kuidagi välja. 

Ilmselgelt arvavad nad, et nende töö on väga väärtuslik ja et seda arvamus saaks pidada, siis tuleb ka teenuste ja kaupade eest rohkem maksta ning sellise nõiaringi tulemusena saame me ilmselt varsti ajalehest lugeda, et Argentina majandus läks pisut tuksi, sest neil puudub ilmselgelt kontakt reaalsuse ja ülejäänud maailma majandusega. Paberraha on küll siin trükitud sellisele paberile, et ega nad vist ise ka ei uskunud, et see raha nii kaua käibel on. Makstes peab ettevaaltikult kahe käega rahatähte tõstma, et tükkideks ei pudeneks.

Aga las nad olla. Ise tunduvad nad olevad õnnelikud ja rahul olukorraga. Söövad õhtust meie mõistes öösel ja tantsivad tänavanurkadel tangot (raha eest). Selle viimasega on väike erinevus Cordobaga - kus tantsiti suurel platsil ja sellepärast, et neile meeldib tantsida.

Lisaks sellele, et linn on sõltuvalt linnaosast väga erinev, on ka linn väga erinev sõltuvalt kellaajast. Mõnel tänavalt võib pärastlõunal tunduda, et elu on täielikult välja surnud ja pärast pimedas sealt läbi lonkides võib tõelist elu näha - tänavamuusikud, söögikohtadesse (kokariietega) sisseviskajad ja jalutavad inimesed. Yerba (mate) joomine tundub juba nii harjumuspärane, et seda ei pane isegi tähele - aga loomulikult kõik joovad seda ja käivad oma puruga täidetud topsi, kõrre ning kuuma veega täidetud termosega.
Pargis maas jalutavate tuvide vahele eksib ära nii mõnigi roheline papagoi - kõigega harjub.

Evita on endiselt kõigil südames

Kui tööpäev läbi saab, siis ilmuvad tänavatele prügisorteerijad. St kõigepealt tõstetakse tänavate äärtesse suured mustad prügikotid, ootuses et prügimasin need minema viib. Siis ilmuvad kärudega tegelased, kes need kotid läbi puistavad. Need inimesed, kes otsivad pappi-paberit ja plastikut ning pudeleid - tundub, et just need materjalid on kuskil kokkuostus hinnas.
Aga nad ei ole mingid eluheidikud, vaid tavalised noored inimesed, kes istuvad seal prügihunnikus, räägivad vahepeal telefoniga juttu ja siis tuuseldavad edasi. Tundub olevat töö nagu iga teinegi - ka nii võib prügi sorteerimist organiseerida.

Kunsti meeldib neile teha, tänavatele. Meie kohaliku tänavakunsti eksperdi arvates on Santiago parem üldises tänavakunstis, aga stencil (šablooni) tehnikaga tehtud teosed pidada siin mimekesisemad olema.

Mõnus pühapäevane hobi

Kuna tänavatel olev kunst on sama hea või isegi parem kui galeriides, siis otsustasime seda teemat lähemalt uurida ja jäime päevaks kauemaks siia linna, et osaleda tänavakunsti ekskursioonil. Ja ei kahetse üldse - see oli üks kena retk läbi tänavate, piltide ja ajaloo.

Pärast esimesi hinnaehmatusi ja makaronide söömist otsustasime minna rootsi lauda sööma, kohalikud kutsuvad seda puhvetit tõlkes "vaba kahvel". Sõime korralikult kõhu täis, nii täis, et Ingrid lubas edaspidi söö-palju-jaksad puhveteid vältida.

Kokkuvõttes on Buenos Aires väga suur suur - sa jalutad päevaga pea 20km maha ja pole ikka kesklinnast eriti kaugemale saanud. Tundub, et viie päevaga ei suuda seda linna eriti hoomata.

Hästi õnnestunud logo linnale

Täielik album nagu ikka: https://picasaweb.google.com/108994714736464111440/BuenosAires#slideshow/5732167123040044242