Mida meil siis toimunud ei ole?

Meil ei ole ammu sadanud lund, rahutused ei ole veel lõppenud ja puudelt ei lange värvilisi lehti.

Küll aga oleme me ära pidanud kaks sünnipäeva. Nii Ingridi oma koos piknikuga keset päeva kuskil linna sees mäe otsas - tänu Eleni ja Eliisa salaplaanile.

Nüüd me teame, et Ingridi sünnipäeval õitsevad tegelikult kirsid

Seejärel pidasime ära Tšiili sünnipäeva. Tegemist on auväärse eaga 201 aastat iseseisvust - pikka iga! Pidu oli ka korralik - kestis 4 päeva järjest.

Kõik algas juba reedesel päeval kontoris, kus olid dekoratsioonid, kohalikud mängud ja söögid.

Meie omakorda tähistasime ka seda kõike korrektsel viisil

Korraliku traditsioonilise grilliüritusega

Seejärel käisime kohalikul Fonda-pidustusel, ehk linnas nägi see välja nagu üks suur rahvapidu. Koos traditsiooniliste tantsude ja tegevustega. Igatahes meenutas see olukord tahtmatult jaanipäeva oma olemuselt.

Kohaliku saare rahvatantsuansambel

 Igatahes tundus, et kohalikku rahvatantsu, mis koosnes valgete rättidega keerutamisest ja kontsade klõbistamisest, tantsiti nõrkemiseni ilmselt. Meie nõrkesime enne ja lahkusime.

Järgmisel päeval alustasime taasihoidliku kuhja pannkookidega

Siis tegime linnas ühe tiiru - vaikus, linn oli kui välja surnud. Ainult lipp lehvis.

Kõik oli viimase vindini ehitud

Ühel majal võib enam kui 1 lipp olla vardas

Lendas ainult 1 tuvi, muidu oli vaikne

Keegi ei protsestinud, mõnel tänavanurgal küll grilliti - kes oli otsustanud siiki linna jääda. Jalutasime ja vaatasime. Meid vaadati ilmselt ka nagu tulnukaid.

Õigel sünnipäeva päeval oli kavas paraad kuskil väljakul. Läksime omast arust küll vara kohale, aga selgus, et see paraadi osa polnudki otseselt tavainimestele vaatamiseks, sest paraadiplatsi äärde olid pandud tribüünid ja sinna pääses vaid kutsetega. Isegi kaela peaaegu väljavenitades ei näinud me suurt midagi. Aga tundus, et inimesed ei lasknud ennast sellest väga häirida - lennutati tuulelohesid, grilliti ja tunti ilusast ilmast ning meeltust melust rõõmu.

Need mustad täpid taevas on lugematud tuulelohed. Puu otsa takerdunud tuulelohesid poleks ka jõudnud kokku ilmselt lugeda.

Täna võis ratsapolitseiga julgelt pilti teha

Üritame midagi näha tribüünide tagant... ega ikka ei näe küll

Päike paistis otse lagipähe

Väike grupp inimesi üritas meeleavalduse otsa pottide ja pannidega üles võtta. Aga sellisel pidupäeval ei läinud keegi eriti kaasa - see on rohkem selline tööpäevade tegevus.

Kõige suurema elamus jättis lennumasinate etteaste. Mis algas sama ootamatult, kui see ka lõppes.

Suured lennukid, väikese lohega

Igatahes oli meeleolu pidulik.

Kui me arvasime, et me oleme turgu näinud, siis nüüd nägime me eriti tõsist kauplemist ühel pikal tänaval, mis sellest platsist linna poole kulges.
Tegime ka hea tehingu lipu osas.

Sünnipäeva meeleolus

Mis meil siin veel vahepeal olnud on... head musta juuretisega leiba on kaks korda tehtud - järjest paremaks läheb. Kohalikus kinos käidud.
Tegelikult on veel palju häid asju tehtud ja nähtud.

Pelo Corto - ehk ainuke väljend, mis mulle keeltekoolist meelde jäi

Eks ole siin juba mõnda aega oldud ka ja ega seda ei saanud enam eriti rohkem edasi lükata. Järgmisena oleks pidanud endale kammi muretsema, aga sellise äärmuslike sammudeni poleks tahtnud minna.
Nii ma võtsin julguse kokku ja läksin juuksurit otsima, varustatud väljendiga "Pelo Corto", mis minu andmetel peaks tähistama lühikesi juukseid, lisaks veel sõnad "rohkem" ja "vähem". Et asi kindel oleks, siis vaatasin välja ühe kohaliku jalpalluri nime, keda kindlasti iga juuksur teab ja kelle moodi soengut ma soovisin.
Vaatasin sisse erinevatesse juuksurisalongidesse majataguse pargi ääres, hindasin järjekorra pikkust ja järjekorras olevat kontingenti. Nendesse juuksuritesse ei läinud, kus paistsid olevat minus keskmisel 50 aastat vanemad kunded järjekorras. Lõpuks leidsin ühe töökoja, kus järjekord puudus. Küsisin igaks juhuks üle, et ega juhuslikult inglise keelt ei osata - ei osatud. Selgitasin ära oma soovid kasutades seda väikest sõnavara, kehakeelt ja jalgpalluri näidet. Igatahes noogutati ja tehti mingi märkus jalgpalluri kohta... või siis minu mittesobimise kohta võrdluses jalgpalluriga. Igatahes lasti masinal usinalt käia ja lõppviimistlus tehti kääride asemel žiletiga ja nii ma väljusin 15 minutit hiljem palju kergema peaga. Töö käigus üritasime ka vestlus arendada. Ma tegin selgeks, et ma ei ole õpilane ja nagu rohkem töötan või nii. Kuna minu sõnavaras oli küsimuste sektsioonis esikohal ainult küsimus, et "millega tegeled?" - seda ma kahjuks ei saanud kasutada, kuna oletasin, et ta ilmselt on juuksur ja asi oleks pisut solvavalt välja kukkunud.


Tänavapildis on märgata suurt ettevamistust suurteks pidustusteks - iseseisvuse aastapäevaks. Tundub, et neil on midagi suuremat plaanis, kui lihtsalt pannkookide küpsetamine. Taksodel on kapoti peale pandud vähemalt 2 lippu - nagu riigijuhi autodel. Parematel taksodel on veel küljepeeglid ka mingi lipuvärvides sokiga kaetud. Isegi meie kontor ehiti lippude ja lintidega ära. Täna pidi toimuma ka kontoris rahvuslike mängude ja suupistetega üritus.  Aga suures plaanis on see 18. september üks suurimaid pühasid aastavahetuse kõrval.
Diego ja Eliisa kutsusid meid külla selleks päevaks ja igaks juhuks käisime juba eile poes liha järel ära - sest väidetavalt pidid kohalikud aasta suurimaks grilliks valmistumisel kümnete kilode kaupa liha kokku ostma. Me oleme ka igatahes hästi varustatud... elame näeme.

See imelik värin

Kell 04:04 saatsime kõigepealt kurjad pilgud naabrite suunas, aga see ei aidanud. Kägin ei jäänud vaiksemaks, natukene rohkem ärgates saime aru, et ka meie voodi liigub omas rütmis, meie tahtele allumatult. Hetk hiljem sai selgeks, et nagin tuleb ukseaugust, mitte naabrite, ega ka korterinaabrite juurest. Midagi loksus kuskil vastu seina. Veel mõned sekundid ja saime aru, et me oleme oma esimese maavärinaga keskel. Ma hakkasin juba evakueerumist organiseerima, sest unise peaga arvasin, et küllap see on mingi "eeltõuge". Jõudsin veel vastu korterinaabrite seina koputada, et nad seda loodusnähtust maha ei magaks,  aga liikumine jäi järgi ja kohlikud elanikud ei paistnud ka kuidagi sellisele asjale reageerivat - ju oli siis liiga väike ja tavapärane nähtus. 30 minutit hiljem olid kõik jälle õndsas unes. Loodame, et see nähtus oli Ingridi sünnipäeva puhul ja ei saa tavapäraseks.

Sissekanne

Tundub, et pärast Saaremaa kohaliku ajalehe "Saarte Hääl" trikki ei julge enam keegi siia kirjutada.
Hendrik on sellest juba vaikselt üle saamas, et ajaleht määris talle pähe kaneelirullide küpsetamise ja põse õrna riivamise... ja kõik muud asjad, millest tegelikult Elen kirjutas. Ei, mingeid müstilisi poisse siin meie eest ei hoolitse, sest need poisid oleme me endiselt ise. Ja kaneelirullide tellimiseks peate nüüd juba koos teiste lehelugejatega järjekorda võtma.

Suures plaanis liigume me sujuvalt kevade suunas. Natukene oleme küll unistanud Eestis langevatest punastest ja kollastest lehtedest ning värskest õunamahlast, aga 28-kraadine kevadilm kompenseerib selle teatavas osas.
Suures plaanis võib veel oletada, et tüdrukud õpivad keele meist palju kiiremini selgeks.
Meie Marekiga rõhume enamasti sellele, et küll me "varsti" lähme kursustele ja lihvime oma keelt dialoogis saiakeste tädiga kontoris. Meie uued asukad õpivad hommikul sõnu; päeval teevad tänaval, turul ja kunstigaleriides keelekümblust; ning õhtul tõlgivad kohalikus keeles olevaid lasteraamatuid. Sellistega ju võistelda ei suuda. Lisaks teevad nad veel Eliisaga ka koos keeletrenni.

Keeletrenazöör

Lomograafia, hästi palju väikseid pilte, mis olid kenasti sätitud

Meil on olnud töised nädalad kontoris, asjad nagu edenevad ka pisut.  Nädalavahetusel saime lõpuks selle plaani teoks tehtud, kus me läheme Diego ja Eliisaga koos mägedesse jalutama. Sel korral lähenesime mäele hoopis teisest küljest. Saime meie endises metroojaamas kokku ja teime kõigi aegade pikima reisi kohaliku linnaliini-bussiga.
See oli päris hea päev, selline korraliku suvise ilmaga ja korraliku tõusuga.

Siis, kui kõik veel püsti seisid

Siis kui kõik juba istuda tahtsid

Igatahes ronisime me suhteliselt püstloodis üles, esimese maailma servani

Tagasiteel alla me küll enam eriti pilte ei teinud.
Küll, aga koju jõudes premeerisime me ennast hea ja paremaga... eriti paremaga. Terve meeskond töötas usinasti

Mõned hetked hiljem ootas meid laual päris söök, mitte mingi kohvikujama

Rääkimata värskest mahlast

Vahepeal on täiesti harjumuspäraseks määrdeks saia peale saanud purustatud avokaado, soola ja sidrunimahlaga. Loodame, et enne tagasitulekut saab sellest isu täis.

Pühapäeval,  kui olime oma kanged jalad välja sirutanud ja hommikusöögi ning internetiringi ära teinud, siis oli järg kultuuri käes. Täna oli kultuuriga suur plaan. Pühapäeval pidi ühte kunstisaali tasuta sisse saama - see tuli ära kasutada.

Galileo Galilei auks tehtud installatsioon pladimängijatest ja gloobustest. See oli mu lemmik.

Jahutasime ennast veidi jäätisega, sest täna oli päike eriliselt kuri

Vaatasime üle veel selle animeeritud ülekäiguraja valgusfoori ja tegime vahepeal kodus võileiva ning suundusime järgmisele kultuuriüritusele. Sel korral siis Startup Chile inimestega  ja Sven oli ka vahepeal ärganud ja telefoni sisse lülitanud.

Kuna ingliskeelset giidi tuli tund aega oodata, siis jõudsime vahepeal väikese eine ja värskendavad joogid võtta.

Seejärel tutvusime päris omapärases esitluses Pablo Neruda eluloo ja elamisega. Saime teada selle luuletaja elu koha ja kõndisime kiirelt läbi tema mäeküljel asunud laea moodi maja. Oli kultuurne pühapäevak.

Grupipilt kultuurikülastuselt

Neljpäeval oli meil pesupäev ka

Kõikidel Saaremaa sokkidel leidus veel sel korral paariline

 Et meie elu pidulikum oleks, siis panime täna oma elamisse jälle üles Eliisa poolt kingitud trikoloori. Sest kohalikud valmistuvad järgmisel nädalavahetusel toimuvaks Tšiili iseseisvuse tähistamiseks. Lippe müüakse igal tänavanurgal. Näiteks ühe takso kohta arvas täna Ingrid, et see peab olema mingi tähtsa riigimehe transpordivahend - lipud olid ees nagu saateautol. See pole veel kõik, nii mõnegi auto küljepeeglid on lipuvärvides kattega kaetud. Siin on see ikka väga tõsine sündumus - nädalaid enne hakkavad kõikv valmistuma. Isegi poed on dekoreeritud ja järgmisel nädalal pidi tulema selline grill, kus pole otsa ega äärt.

Viimasel ajal oleme jõudnud veel mõelda sellele, et kes on see müstiline eestlane, kes elab ilmselt siin kuskil meie linnaosas ja teeb kohalikus ülikoolis teadust.

Mul on tunne, et...

Et olen mõnele blogilugejale võlgu meie uue kontori pildid:

https://picasaweb.google.com/114474212681439153139/1stDayInNewOffice#slideshow/5646721104621466322

Tegelikult oleme juba mõnda aega uues kontoris. Siin on hea oma asja ajada. Ja tegelikult leiab alati ka vaikse nurga, et süveneda. Ainus asi, mis tähelepanu ära viib on see, kui meie kohalik kokatädi uue kandikutäie värskeid saiakesi ahjust välja võtab... aga ma proovin olla tugev.

Minu Tšiili !

Tere, kõikidele kroonika lugejatele!

Et blogi lugejatele veidi uut teravust tuua siis otsustasin uue tulijana ka sissekande teha.
Pärast pika ja väsitavat lennureisi siin me nüüd oleme. Praeguseks on olnud aega juba pisut tutvuda ja ringi vaadata nii et esmamuljed on olemas ja võib öelda et hetkel olen väga positiivselt meelestatud, sest inimsed on toredad mis sest et enamuse ajast jääb jutt selgusetuks. Selle keele asjaga on päris palju nalja saanud, kui muud üle ei jää siis naeratusega saab päris tublisti hakkama. Ma loodan et peadselt saab esimeste keele tundidega algust teha, sest üks väga lahke eesti tüdruk lubas meid sellega aidata.

Esimesed metrooreisid

Uut voodit lahti pakkimas

Nüüd on meil teine voodi ka piisavalt suur

Mis siis vahepeal toimunud on? Alates päevast mil me saabusime on päevad üsna kultuursed ja sisutihedad olnud nii et aega igavust tunda pole olnudki. :)Poisid on hoolitsenud kenasti selle eest,et me oskaksime linnas ringi liikuda ja teame kus saab soodsamalt toitu osta. Laupäeva hommikul suundusime peale kiiret hommikusööki kohaliku turgu vaatama, mis oli päris eksootline koht ja mis oma valikuga teeb Eestis olevatele turgudele ikka kõvasti silmad ette. Ma arvan, et sealt võib mind leida edaspidi kindlasti veel ja veel.

Teel turule leidsime sõbra  - harilik metskits

Portree

Tänavakunst, enne kui üle värvitakse

Teater

Tuumasibulad ja rohelised tõrvikud

Esimene ost tehtud

Grill poekärus

Üldse on meil siinsed söögi tegemised juba omaette blogimist väärt.
Reedel olime aga külla oodatud eesti neiule, kes oli meid kõiki enda poole sünnipäevapeole kutsunud. Vastuvõtt oli väga soe ja armas, samuti sealne pererahvas, ma loodan et ka edaspidi saame selliste toredate küllakutsete osaliseks. Ja milline ülimaitsev toit! Nalja tegi mulle veidi see tervitamisviis, kui võõras inimene sind esmaskordselt nähes õrnalt põske riivab. See suutis piisavalt meie seltskonnas elevust tekitada. Külas oli ka professionaalne mustkuntsnik, kes suutis oma kaarditrikidega nii osavalt ringi käia, et hakka või uskumagi, et inimesel on kõrgemad võimed. Igathes väga tore õhtu oli.

Meie tagasihoidlik kingitus

30 minutit gaasiahju nupu allhoidmist tasus ära

Ühislooming

Laupäeval olid poisid meid registreerinud ühisele startup rahva grillile,mis toimus linna ääres. Nägime siis ära ,mis inimesed need veel peale meie poiste nii kaugele on tulnud " oma asja" tegema. Tuleb tunnistada täitsa toread ja jutukad inimesed. Tutvusin paari uue inimesega ja õppisin mõne inimese näo ja nime selgeks. Loomulikult ei puudunud grillilt ka vorstid ja liha mis maitses jällegi hästi. Kuna ilm kisus jahedaks ja vihmgi polnud enam kaugel siis astusime kodu poole, enne seda sai tehtud ka väike lauajalka. Kes võitis? Sport loomulikult.
Laupäeva kultuuriprogramm sellega veel ei lõppenud ,sest meid olid kutsutud veel järjekordse eestlase ärasaatmispeole.mis toimus ühes kesklinna baaris. Mina ja Ingrid andsime siiski jet lagile alla ja jäime koju magama.

Pühapäevaks oli juba plaanid tehtud ja sätisime end mägedesse matkama, kõik kulges seni hästi kui jõudsime sissepääsuni, kus kohalik valvur püüdis meile selgeks teha et siit te täna küll mägedsse ei saa. Miks, see jäi päris täpselt arusaamatuks ,võib ainult arvata et ilma tõttu, kuna eelmine öö sadas vihma siis võis rada olla ehk porine ja märg. Nii ei jäänudki meil muud üle, kui tagasi linna poole tulla.
Kuna päev oli alles poisike siis läksime vaatasime veidi linnas ringi ja ronisime ühe kesklinnas asuva mäe otsa. Ajaloohuvides võib ära mainida,et sai ostetud pann, kann.
Ja kuna laupäeal sai turult head paremat ostetud siis sai õhtusöögiks ahjukana,lillkapsas ja kartulipuder. Kuna Ingrid suutis juba reedel imemaitsva kringli küpsetada siis mõtlesin, et ei saa mina ju viletsam olla ja küpsetan ühed kaneelirullid. Kõik läks seni hästi kui köögist hakkas kõrbe lõhna jõudma. Kaneelirullid said pisut liiga well done, aga keegi ei kurtnud ja sai neidki söödud.
PS! Saime täna Ingridiga endale ka kohalikud telefoninumbrid!