Öös on asju

Kuna hommikul olime teada saanud, kust pilvi tehakse siis õhtu saabudes ei andnud meile rahu, et kui värk selle öise taevaga on. Maailma kõrgeima ALMA observatooriumi masinavärki oleks ikka tahtnud näha. Nii suur asi, nii lähedal ja tundub, et jääb nägemata. Kulutasime erinevate turismibüroode uksi ja uurisime võimalusi. Aga põhimõtteliselt sai meile järjest selgemaks, et "värav" observatooriumisse asub mäe all ja selleks, et sealt väravast läbi saada peab ülikoolis väga kange kraad õigel erialal omandatud olema. Ehk isegi kui me oleks valmis rattaga meeletu hulga meetreid tõusma järgmisel päeval, siis ei pääseks me ikkagi isegi aia taha kiibitsema. Peame leppima videoga nende kodulehelt - isegi see on keskmise nohiku jaoks mujetavaldav.

Kui me tähtedest rääkisime, siis juhatati meid järjekindlalt "SPACE" nimelisse turismibürosse. Otsustasime, et väike tähevaatlus on piisavalt lähedane kogemus observatooriumi nägemisele. Saime teada, et põhimõttelielt saaks 1.5 tunni pärast minna ingliskeelsele retkele ja meie räägitakse tähtedest, mis lõunapoolkeral nähtavad on.
Haarasime pool grill-kana ja keetsime spagetid pehmeks (kahe gaasiballoon vahetusega) - kiire õhtusöök ja olimegi peaaegu kokkulepitud ajal õiges kohas sinist bussi ootamas koos teiste teadmisjanustega. Varsti sõitiski hommikusest retkest tuttav sinine buss ette ja meid sõidutati 7km lõunasse ühe Prantsuse astronoomi elamisse.

Tähenäljased inimesed

Seal võttis meid vastu üks naisterahvas, kes selgitas pisut üldiseid asju, et põhjanaela siit otsida ei maksa ja siin käib kogu taevane elu lõunaristi 4 tähe järgi. Kuulajate hulgas tekitas kõige suurema wau-efekti hoopis selle daami laser-pointer. Põhimõtteliselt oli tal selline taevasse ulatuv kiir, millega ta sai mängleva kergusega osutada taevas tähtedele nagu oleks me klassiruumis ja ta näitaks kaardikepiga stendil olevaid asju. Ilmselt käis kõigil korraks peast läbi mõte, et küll oleks tore sellise taskulambiga starwarsi tegelaste vahel vehkida.

Kui olime ära tuvatanud kus asuvad ilmakaared ja tuvastanud milline taevas säravatest tähtedest on meile kõige lähemal ja millised säravatest täppidet on hoopistükkis planeedid, siis asusime praktilise osa kallale. Kui silmad olid pimedusega harjunud, siis tuli nähtavale terve põllutäis erineva suurusega teleskoope - igaüks oma suunda vaatamas. Mõne ava oli keskmise potikaane suurune ja mõnel teisel oli võimlemisrõnga suurune silm.

Saime silmitsi seista saturni ja tema rõngastega. Saime vaadata igasuguseid imesid - täheparved, supernova plahvatuse tagajärjed. Erinevat värvi tähed, saime kuud uurida. Kuu heledam osa on selline U-kujuline siinkandis.
Kuna kuu oli põõsa taha ära vajumas, siis tuli seda kõige kiiremini vaadata. Siin asus aktsiooni koha omanik, ehk see Prantsuse mees. Ta aitas soovijatel oma fotoaparaadiga kuust väike üesvõte saada läbi teleskoobi. Eriti muljetavaldav oli see, kui hästi see mees pimedas fotokaid käsitleda oskas - võttis pimedas minu kaamera kätte ja ütles kohe ära, et see on Nikon D-midagi ja seejärel surfas ta mängleva kerusega menüüdes ja pani mingid spets manuaalsed seaded, et pilt võimalikult hea tuleks. Sama moodi toimetas ta ka erinevate seebikarpidega. Meie aparaatidesse jõudnud pildirida on selline

Kui pildid tehtud ja erinevad imed teleskoopidest üle vaadatud, siis võttis see meesterahvas meie meeleolu ülevalhoidmise enda kanda. Ja seda tegi ta hästi. Selgitas meil heleda peakattega tüdruku näitel ära, et miks me hetkel just selliseid tähti näeme ja miks suvel me päikese pärast teisi tähti ei näe. Selgitas, et viimaste tuhandete aastate jooksul on taevas suhteliselt samasugune välja näinud - ainult planeedid ja mõned kihutavad tähed muudavad asja. Ta oskas ajalugu ja kõike seda taevast asja nii lihtsalt, kaasahaaravalt ja naljakalt selgitada, et hetkeks jäi mulje, et oleme sattunud stand-up komöödia publiku hulka. Tähtkujude asi tundus talle endale ka nalja tegevat - selle laserpointeriga sain ma küll nendest rohkem aru, kui tavapäraselt - aga väga head kujutlusvõimet oli ikka vaja.

Eraldi teemana oli tal pikk jutt perekonna loomisest ja sellele protsessile tähtede abiga lähenemisest. Tema kindel soovitus oli seda laserpointerit mitte kasutada - pidavat andma paremad võimalused lähenemiseks. Ning selle asemel, et tähe-nohikule kohaselt tütarlapsele tähte tutvustada läbi faktide… umbes, et see täht on nii mitme valgusaasta kaugusel ja nini on Proxima Centauri ja seda mainiti esimest korda kirjanduses tollel aastal selle mehe poolt. Selle asemel tuleb moodustada lauseid stiilis: vaata selle tähe juurest hakkas valgus meie poole tulema täpselt siis kui sina sündisid, et tänaseks õhtuks meie juurde jõuda jne.

Meile pakuti veel tass kuuma šokolaadi väikeses vestlusringis ja kuigi seda meest oleks võinud ilmselt tundideks ja päevadeks kuulama jääda - kuid siis saabus meie sinine buss, et meid tagasi linna sõidutada. Aga kokkuvõttes oli tema soovitus telekast inimeste tapmise asemel mõnel õhtul taevasse lihtsalt vaadata ja mõned tähtkujud ära õppida. Paljud asjad said selgemaks ja päris paljud asjad ei jäänud meelde ka.