Saadetis on kohal, Eestist

Hommikul vara transporteerusime Marekiga lennujaama, olles eelnevalt harjutanud hoolega, kuidas  lennujaamabussis edasi-tagasi piletit küsida. Kui olime oma lause ette kandnud, siis küsis bussijuht ikkagi hoopis midagi muud. Igatahes väikese hilinemisega me lennujaama jõudsime. Kuna aga tüdrukud olid jälginud erinevaid kohvrikaruselle pikka aega, siis olime kohal päris parajal ajal ja saime jupp aega veel oodata. Tulid nunnad, tulid teised lennud, aga tuttavaid nägusid mitte kuskil. Lõpuks hakkasid kinni-lahti liikuva saabujate ukse tagant tuttavad palged paistma.

Niisiis, pärast pikka planeerimist, orgnaniseerimist, piletite otsimist, kindlusatamist -  on nad kohal! Täna oleks nagu Jõulud saabunud!

Nüüd on meid, eestlasi, Santiagos vähemalt 10 hetkel - tegelikult peaks siin veel vähemalt üks kaasmaalane olema, aga teda pole veel õnnestunud kohata.

Teel lennujaamast linna üritasime kohe võimalikult palju 1.5 kuu jooksul omandatud teadmisi edasi anda - esialgu turvaliselt ümbrust bussiaknast jälgides. Lunastasime kassast kaks Bip! kaarti lisaks ja esimene tutvus metrooga sai ka kohe tehtud.

Eile kolisime me uude korterisse Plaza Italia lähedal. Seega vaatasime uue korteri üle... 22. korrus on päris kena alla vaadata, eriti otse alla.

Meie uus vaade päikeseloojangusse

Tegime esimese tutvuse poega. Saime aru, et päris piimast või keefirist võib ainult unistada. Võidu poolele võime märkida selle, et leidsime ühe naturaalse jogurti, mis meenutas meie hapukoort.
Tähistasime saabumist pidulikul lõunal grillitud kana ja kuskussiga.

Kus must leib on? Meie uus Rootsi kodu

Esimesed sissekanded internetti saabumisest

Poes käies ja pärast korra kontorist läbi astudes sai järjest selgemaks, et õues on täna väga-väga palav ilm. Me teame vähemalt, et keda hea ilma maaletoomise eest tänada. Igatahes tänaval kõndides tundus täna, et päikesekreemi oleks vaja.

Vesiroosid puu otsas?

Pärastlõunal läksime eelmist korterit tagasi andma. Läksime jala, et ümbruskonda uurida.

Majaesine tänav, arvestades, et Plaza Italia on paarisaja meetri kaugusel... on siin rahulik

Käisime korra ühes postkontoris, mis oli küll rohkem nagu posti-paki-kontor - aga Marek sai ühe ümbriku ja margid välja kaubeldud, et vajalik kiri ära saata.

Postkontori uks

Olles siin juba mõnda aega olnud, siis ei pane väga tähelegi ümbrust enam tähele

Kenad kuplid või mis?

Efa, kas sa tahtsid selliseid prille?

Streigi märk - väidetavalt pole ma sellist pilti siia pannud kunagi

Korteri tagastamine läks päris lihtsalt, kuna me vist kokkuvõttes ei lõhkunud ühtegi klaasi isegi ära. Saime oma tagatisraha tagasi ja jätsime korteriga hüvasti.

Ma küll arvasin, et meie nägemine oli tänase päeva kõrghetk. Selgus, et hoopis kohalikud magus-hapukad mandariinid, mis maitsesid "nagu meil jõulude ajal"

Ostuhull poes

Tagasiteel käisime korra veel ökopoest läbi, kust saime musta leiba, mis nägi välja nagu päris leib, aga maitses kahjuks taaskord nagu päris saepuru. Vähemalt oli leiva sisse segatud küüslauku - ja seega oli leival mingi maitse olemas.

Uus korter on päris hea minumeelest. Eriti, et see kontorile ja kõigele muule  siin keskel olevale, nii lähedal on. Kindlasti saab kuuma suve saabudes ka seda suureks boonuseks lugeda, et korter on jahe. Tegime aknad lahti ja soe õhk sai tuppa tulla. Merekohinat meie und segamas ei ole, kull aga tulenevalt viimaselt korrusel elamisest kuuleme me taustaks pidevalt kuidas liftide mootorid töötavad - vähemalt tunneme, et me pole siin majas kunagi üksi.

Sven ka kolis ka, Bellavistasse - sinna, kus on elu.

Kell sai vaevalt 20:00 kohaliku aja järgi, kui uued olijad ära kustusid. Huvitav on mõelda, et mis neil siin kell 3 ajal öösel ärgates teha on. Telekast ilmselt saateid ikka tuleb.