27. juuli 2011

Ookeaniga Tartu

Otsustasmine esimest korda oldud aja jooksul suurest linnast välja murda - maale noh!


Sihtkohaks sai valitud Valparaiso ja Viña del Mar - ehk siis kokkukasvanud linnad Santiagoga umbes samal kaugusel ekvaatorist, aga ookeani ääres. Tekkis mõte, et seal elamist võiks ka proovida siin olles.

Kõigepealt tahaks öelda, et meie ühistranspordisüsteemil on nende omast päris palju õppida. Transport on elus, transport on mugav. Tur Bus firma rohelised bussid on igatahes kaugsõiduks väga mugavad ja üldse mitte väga kallid. 120km möödus 3100 kohaliku ühiku eest. Aga istmevahed on suured, kotiriiul on selline, et saaks vabalt ka oma reisikohvri sinna ära mahutada.

Sõit oli mägine ja kohati pilvede sees ja siis jälle tunnelid. Ja kohal me olimegi, meid võttis vastu CORFO (Organisatsioon nagu meie EAS) kohalik esindaja. Ta aitas meil mõned kohtumised kohalike koolide, inkubaatorite ja ettevõtjatega korraldada. Ta "müüs" oma linna väga hästi ja oli üldse väga abivalmis meid kohalike oludega tutvustamisel ja linna näitamisel. Arvan, et raiskasime tal terve tööpäeva ära, aga ise saime kõvasti targemaks.


Saime teada, et me oleks oodatud sinna kolima... et saaks tasuta kontoripinna ja võibolla veel mõnigad hüved ja juurdepääsud.

Käisime ka ühes meie "IT Kolledži" moodi koolis. Seal õpetati väga spetsiifilisi spetsialiste igasuguste erinevate tehnoloogiate jaoks. Red Hat akadeemia, Cisco suund võrgunduses, Microsofti, Java sertifitseeritud arendajad. Aga lisaks ka teisi erialasid, nagu film, kujundus jne.
Väskelt valminud koolihoone oli kena - sinna oleks meil võimalik ka ühiskontorisse asuda.



Siia ruumi hakatakse ühiskontorit looma

Ma pole nii palju õuna-arvuteid korraga näinud, kõrval oli teine samasugune klass




Tundub, et videotehnika on ka seal koolis tasemel


Siin linnas ja nende kahe kokku kasvanud linna vahel sõidab ka metroo, mida võiks küll vist rohkem rongiks nimetada, sest päris palju aega möödub sõidust ka maa peal. See metroo on uuem ja puhtam-mugavam ning sõidu eest maksad vastavalt sõidu pikkusele - ehk metroost väljudes pead ka oma kaardiga väravaid puudutama.



Igatahes meile räägiti, et Valparaiso on selline töötegemise koht ja see koht, kus elu keeb ja Viña del Mar on selline, kus on ehk parem elada. Kus on rand ja sportimisvõimalused. Valparaiso on ka suht oluline sadam.
Valparaiso

Vina del Mar


Kui ma ookeani ja laineid nägin ja teada sain, et 45 minuti sõidu kaugusel on väga hea surfikoht, siis oli minu jaoks juba see elukoht suhteliselt müüdud - tundus nagu Eesti mõistes oleks tegemist Tartu linnaga, milles Emajõe asemel on Vaikne ookean.. Teisi tuleb veel vist mõjutada - elame näeme.



Siin linnas on ka koerad olemas, seega peab hea koht olema


Vaatasime ka möödaminnes ühe kinnisvaraobjekti üle. Siin kandis hakkab Detsembrist suvi ja kuna Viña on populaarne suvituskoht, siis paljusid kortereid saab rentida kuni suve alguseni, sest siis muutuvad korterid väärtuslikuks ja neid hakatakse 1 päeva kaupa välja üürima.
Head muljet see korter ei jätnud, hind jättis veel halvema mulje. Kuigi 20. korrus ja vaade kena.

Tagasihoidlik vaade rõdult
 Tõlgiks oli meil kaasas üks StartupChile ettevõtja, kes ise oli Vina del Marist pärit, aga enamuse elust USAs elanud. Ta tegi meile kohe selgeks, et miks nii mõnelgi kõrghoonel on plaju kortermimüügi kuulutusi rippumas - need majad olid maavärinas kõvasti viga saanud.

Keskmisele eurooplasele pidi meeldima kuskil võimalikult kõrgel mäe otsas elada, et head vaadet merele omada.

Inimesed on siin sõbraliku ja väga viisakad - see fakt leidis taas kinnitust. Nimel kui me suundusime bussijaama ja üritasime Collectivo ehk ühistakso - ehk takso moodi auto, mis sõidab kindlal marsruudil, aga teeb vajadusel kõrvalpõikeid ja reis on fiks tasuga.
Igatahes, üritasime ühte sellist kinni pidada ja esialgu tundus, et me kõik ei mahu autosse ära. Aga taksost tuli paar inimest välja, aga enne meid lipsas keegi sisse. Sven tegi pisut pettunud näoilme ja poestas vist väikese sõna ka ja selle peale ronis see kutt autost välja ja palus meil lahkesti tema asemel  minna. See oli tõeliselt imelik elamus. Ma ei usu, et üheski teises suurlinnas või isegi mitte väga paljudes väikelinnades oleks selline asi võimalik.

Kas keegi oskab ilma Google translate-ita ära arvata, mis pildi all kirjas on?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar