Samas üks Argentiina tüüp ütles, et tema, kes oskab keelt pidi ka päris kaua aega vaeva nägema, et midagi üldse saada... elame näeme. Joosep palus ka oma agendil meile korteri otsimisega tegeleda, lisaks veel paar e-maili teel leitud kinnisvarainimest väidetavalt tegelevad meie murega.
See on kena, et leidsin ühe ajutise korteri kuskil seal üleval.. Bellavistast vasakul. Trikitasime Airbnb süsteemi, et teise poole telefoninumber saada ja meile sattus vastu õnneks ingliskeelt valdav inimene.
Meil on suur masterplan - kirjutasime ennast hostelist välja, panime kotid lukutagusesse, vaatame pingeliselt http://www.flightstats.com lehte - me küll, et tea kas Sven oma eelmise hilineva lennuga jõudis sinna lennukile või mitte.. aga ilmselt 30 min pärast saame teada. Seejärel lähen ma korterit vaatama ja Sven ja Marek jäävad siia hostelisse veel hängima natukeseks - kui minu poolt tuleb roheline tuli, siis nad hüppavad kogu kotikoormaga taksosse ja tulevad korterisse ja kui mitte, siis võtame siit või mõnest teisest hostelist jälle natukeseks toad.
Mareki kõnet kuulates meenus mulle kuidas me esimese päeval käisime vorstiletti vaatamas ja niisama ilastamas ning teisel päeval olime juba nii julged, et küsisime neli suurt viilu vorsti saia peale hommikuks.
Kohe peaks lennuk maanduma ja me saame teada, kas suundume CentroPuerto bussile vastu või ootame veel mõned tunnid, kui tuleb järgmine lend.
Vahepeal tuli kiri, et üks ajutine korter on saadaval, mida saaks kohe vaatama minna. Tormasin metrosse ja kuna Airbnb.com eemaldab teadetest telefoninumbrid ja emailid ära.. isegi kui sa trikitad mingite vahemärkidega, siis läksin kohale, lihtsalt aadress näpus - teadmata, kas keegi vastas keelt räägib või mitte.
Alguses kirjutasin sõnaraamatust välja sõnad rentima ja korter ja tahan.. siis moodustasin uksehoidjale lauseid nende sõnade ja numbritega. Pikad jutud sain räägitud ja viiendale korrusele mind saadeti.
Vastu võttis mees, kes õnneks rääkis ka inglise keelt hästi rahulikus tempos... oi korter oli kena, selgus, et see mees elab siin ise, aga ta üüriks kahte tuba välja, kus on kaks voodit sees. Ütlen veelkord, te korter on kena seest ja rahulik ümbruskond Providencias - minu jaoks oli otsus tehtud. Sama raha eest, mille eest me saaksime hostelis 8 ruutmeetri peal 3 voodit ühisvannitoaga... saame me siin $45 USD oma vannitoa ja kaks tuba ja luba kööki kasutada, lisaks ka neti ja võimaluse ka suures toas telekat vaadata. Võtsin kõne Marekile, ütlesin, et kas ta arvab ka, et see on OK ja diil oli tehtud. Rääkisime veel pisut selle mehega juttu siin.. ta sättis ennast koosolekule tunni pärast. Selgus, et ta oli üle interneti eestlasega malet mänginud.
Vahepeal selgus, et Sven on ka õnnelikult lennujaama jõudnud.. aga tema pagas on ilmselt vee ikka kuskil tuleamas, ta lubas igaks juhuks järgmise Buenos Airese lennu ära oodata... kuigi lõpuks selgus ikka ,et pagas oli juba Madriidi maha jäänud. Kuna meil oli tund aega, et kohvrid siia tuua, siis tormasin metrooga hostelisse tagasi, ajasin Mareki ja jalule, kuna pidime metrooga läbima paraja vahemaa 30 minutiga koos kogu oma elamisega. Vahepeal oli Sven ka tulema hakanud ja saatsime talle jooksvalt instruktsioone, kuidas ta saab metrood kasutades meile järele jõuda.
Me jäime mõne minuti hiljaks ja usaldasime oma kohvrid uksehoidja-turvamehe hoolde. Ja proovisime Sveni üles leida metroopeatusest, kuhu me ta juhatasime.. viimase sõnum tuli tema käest, kui ta oli juba meie peatusest eelmises peatuses.. ootasime teda kaubanduskeskuse ees 5..10 minutit, siis muutusime juba pisut kahtlustavaks. Et suht väike peatus ja igast maapeale tulemise kohast peaks kokkulepitud kaubanduskeskus näha olema. Saatsime SMS-i -vastust ei tulnud, lõpuks tegime kõne... EMT telefonitl, teisele EMT-le käis kõne justkui läbi Eesti ja aru ei saanud miskit. Lõpuks saabus SMS, et Sven on valikud meie ootamiseks kasuliku viisi KFC-s ;)
Aitasime eine ära lõpetada ja asusime aega tapma ja korraliku sööki otsima - sööki me ei leidnud, aga leidsime Entel-i esinduse (ilmselt sama suur telefonikett nagu meie Elion või EMT) - mõte liikus ikka kõnekaardi suunas. Kuna paberil oli RUT-kood, siis otsustasime selle kohaliku numbri nüüd ära teha. Kuigi see on suur firma ja paistis suur pood olevat, siis ei leidunud seal poes ainsatki hinge, kes oleks inglise keelt rääkinud. Kuidas sa siis ostad kõnekaarti ? Õnneks olid seal kataloogid, kust leidsime mingi pakkumise, kus 10 000 kohaliku (240 krooni) eest saab Nokia 1616 telefoni ja 10 000 peeso eest ettemaksu + 50 SMSi. Ostsime ära ja palusime kehakeeles väljendudes müüjal ka selle ära aktiveerida. Lubati, et 5..10 minuti jooksul hakkab tööle - uurisime veel, kuidas kaugekõne tegemine käib ja korras. Kuigi me olime kuulnud, et see aktiveerimine nõuab RUT numbri sisestamist arvasin mina vähemalt, et ju see müüja teab paremini kuidas asi käib.
10 minuti pärast telefon ikka ei töötanud, liikusime poodi tagasi ja üritasime muret kurta... tädi ütles vist midagi sellist, et ei teagi miks.. tavaliselt saab 10 minuti jooksul korda ja oodake veel. Etteruttavalt võin öelda, et me oleks võinudki ootama jääda...
Kuna me söögikohta ei leidnud ja kell oli piisavalt, et peremees oleks võinud kodus olla.. siis suundusime koju ja võtsime teel koju toidupoest sööki ka, kuna meil oli nüüd köök (tegelt hostelis oli ka).
Majapidamises jagati meile toad kätte, näidati asjad ette, viitas veinipudelitele ning selgitas, et neid ei tohi juua. Peremees tõttas minema, me avasime teleka, et Tšiili vs. Peruu mänguga kursis olla.
Sven valmistas meile maitsva Spaghetti Bolognese.
Aga elamine oli nii korras, et oli väike hirm, et me midagi ära ei rikuks. Sõime.. roog oli tõesti maitsev... meeleolu oli hea.
Peremees jõudis koju.. Peruu tegi esimesel lisaminutil oma värava ja vormistas seisuks 1:0 Tšiili kasuks. Uurisime pisut peremehe elu ja selgitasime enda oma. Kuniks peremees uuris, et kas me tahame enne ära maksta või pärast - arvasin, et maksaks kohe ära, siis ei pea rahaga ringi kõndima. Lugesin 5x45 USD-i välja ja kõik tundus ilus.
Siis tuli peremees, ja selgitas paberil, et väga hea, et sa maksid 4x45, aga Sven ja Marek peaksid sama tegema?!? Sain aru, et midagi on nüüd siin jälle sassi läinud totaalselt.. diil tunduski liiga kena. Teised olid ka juba teises toas kuulnud ja aru saanud, et mingi tõsine segadus on. Asi selles, et leidsime selle korteri Airbnb.com kaudu ja seal oli väga selgelt kirjas, et 2 magamistoa ja 3 voodiga tuba.. 45USD
Aga seal oli peremehe jaoks ilmselt väie usability jama olnud ja tema mõtel seda nii, et nägu on 45USD - igatahes oli see valesti sisestatud - saime aru, et sellise hinnaga jõuame me väga kiiresti makaronitoidule ja ning võib-olla isegi sügavamale. Sven üritas küll selgitada onule Airbnb näidetaga ja küsida allahindlust.. aga tundub, et võitluskunstidega tegelev onu, kes oli muidu hästi rahulik, läks ka korra pisut endast välja - tundis ennast selgelt ebamugavalt - mõtle ise, sul on 3 idaeurooplast korteris, kes hakkavad õhtu lõpus jäsku hinna üle kauplema... ma ei tunneks ka ennast väga hästi.
Arvasin, et meil on ilmselt mõistlik siin väga kenas korteris see üks õhtu ära olla ja siis jälle edasi otsima hakata. Oleme jälle koduta - nagu mustlased... - hakkab tunduma, et tulimegi siia, et korteriotsingutega tegeleda.
Igatahes arvasin, et ei ole väga hea kaubelda, kuna siin on tegemist selge arusaamatusega - mees arvas ühte, sisestas asja teisiti ja meie saime kolmandat moodi aru - tundsin ennast pisut halvasti, kuna eeldasin normaalseid asju ja igaks juhuks asju ei üle ei küsinud. Otsustasin valida mitte-ründava taktika, vaid ajasin onuga lihtsalt juttu, uurisin linnajagude kohta ja leppisin kokku, et ju me lähme homme siit ikka ära, et meil ei vea sellise eelarvega välja kuidagi. Onu andis mulle kenasti raha tagasi ja isegi 10 USD allahindlust ka - jäime siiski sõpradeks - nägin, et ta tundis ka selgelt halvasti selle olukorra pärast. Tobe lugu.
Positiivne oli see, et korteriomanik aitas mul ära teha telefoni aktiveerimise, andsin talle avalduse pealt oma RUT koodi ja asi sai 20 minuti pärast jonksu - mul on nüüd kohalik number! Imelik, et telefonipoe müüja seda teha ei osanud.
Kirjutasin tädile, kelle korteri vaatamise olin üles öelnud... kui see korter alles on, siis päris kindlasti küsin üle, et kas ma sain hinnast ikka õigesti aru... Tädi tundis muret, et kas me ööbime nüüd selle öö tänaval ;)
Sain täna taas kinnitust, et ka kõige elementaarsed asjad tuleb üle küsida. Tundub, et eeldamine on kõigi õnnetuste põhjustaja.
Kiirustan nüüd kallist und magama, homme jälle päev - loodame, et toob püsivama elamise, et saaks päris asjadega tegelema hakata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar