Ja rasket korteri-saagat ei vahenda ma sellepärast, et meil raske oleks. Lihtsalt tahan edasi anda, et mis tunne on sattuda võõrasse keskkonda, mis ei ole turistide jaoks valmis seatud ja mis juhtub siis, kui sa keelt ei oska. Ja mulle meeldibki, et ei ole valmis seatud, sellepärast ma siia nurka tulingi.
Ja tegelikult on kõik kohalikud väga abivalmid. Oskan ainult soovitada: õppige keeli! Või keeled õpetavad ise ennast, vähemalt siin - sest muud ei jää üle;)
Täna oli siis esimene ametlik programmi päev, kus oli sissejuhatav loeng ja väike meeskondade tutvustus.
Ehk siis niisama ringijooksmise aega hakkab otsa saama ja elu läheb asjalikumaks. Loeng hakkas hommikul kell 8:30 kesklinnas, seega väike jet-lag'i olemasolu on väga abiks varajasel tõusmisel ilma äratuskellata. Täna oli kvaliteetuni, kuna 3 minutit pärast silmade sulgemist oli olnud minu voodi suunast ühtlast nurrumist ainult kuulda. Teised seda küll nurrumiseks ei nimetanud, aga olgu.
Osad näod olid juba ID-kaardi järjekorrast tuttavad, teised mitte. Sain taas kinnitust, et on olemas väiksemad ja suuremad rahvad. Kui inimesed pidid ütlema oma nime ja selle, kust nad pärit on, siis enamasti öeldi, et Portugalist, Brasiiliast, Argentiinast, Norrast, Taanist... Texasest ;) Kuna meie, eestlased, pidime ka vaimult suured olema, siis järgmisel korral tutvustan ennast, et ma olen Saaremaalt.
Saime väikese ettekujutuse projektidest - neid oli igast valdkonnast siia sattunud. Tundus, et päikesepaneelide tehnoloogia oli mitmel korral esindatud, veebiprojekte, rohelisi projekte, med. projekte - üsna kirju seltskond.
Meie grupeeringul sai tutvustav osa läbi pärastlõunaks ja liikusime kontorisse. Natukene netis viibimist ja seejärel tahtsime lõunale minna. Aga kes liftist tulid, ütlesid, et hetkel pole väga hea õue minna, et terve linn on pisargaasi täis.
Juba mitmendat päeva käib siin üliõpilaste meeleavaldus. Sooviks on tasuta haridus - olen aru saanud, et kogu ülikooliharidus on tasuline. Keskkooli kohta täpselt ei tea. Igatahes kontori klaasist välisseinad olid vahepeal endale uue katte saanud.
 |
| Üliõpilaste kindel kate klaasist seinale |
Igatahes läksime lõunale ja tänu vanematele olijatele leidsime kontri lähedalt ühe söögikoha nimega 221, mis oli osavalt kuskile tänavanurgale, treppide taha ära peidetud, aga sisaldas endast 3500 ühiku eest lõunamenüüd, kus on: supp, praad, mahl, magustoid, salat, kohvi/tee. Seega päris hea diil, eriti kui sa lähed üldisest lõunast erineval ajal - saad 3000 eest terve komplekti kätte. Saime vähe lähemalt tuttavaks Portugali inimestega ja leidsime oma projektide vahel koostöövõimaluse, leppisime järgmiseks päevaks koosoleku kokku - asi hakkab ilmet võtma.
Meil käib tihe kirjavahetuse UK-mehega, et korteri leping sõlmida tema mingi onupojaga ja asjad kokku leppida. Lootused on kõrged igatahes, nii umbes 18. korrusel.
Ta tahab meile veel 10 000 kohaliku eest mingi koristaja peale sundida, kes tuleb ja majandab korteris 3h iga nädal.
Õhtuks hakkas vihma sadama. Kuna Sven sai oma pagasi kätte ja meie kojuminek juhtus jälle tipptunnile, siis mõtlesime, et proovime taksot. Aga taksot ei olnud kontori juurest lihtne saada, kuna vihma sadas ikka päris kõvasti ja kõik taksod olid täis või haarati enne meid ära. Kontori uksehoidja oli väga lahke.. üritas meile taksot saada, kui see 10 minuti jooksul ei õnnestunud, siis tellis telefoniga üle.. uuris veel järgi, et palju sõit meie korterisse maksta võiks, 4000..4500 tundus nagu ok. Noh selle takso jõudmiseks kulus ka parajalt aega, aga sõit oli kiire.. aitasin veel taksojuhil meie aadressi sõidu ajal Navisse sisse toksida. Saime kuivalt koju ja otsustasime lähedalasuvasse marketisse söögi järele minna kohe. Kuna õhtusööki teha ei viitsinud, siis läksime mingisse söögikohta, mis oli küll vist suletud, aga peremees kutsus meid ikka sisse ja menüüs ilutsesid mingid 1200-ühikuga asjad. Tellisime ühe kana-asja. See oli mingi suuremat sorti pirukas, mille sisse pandi veerand keedumuna, 1 must oliiv ja hunnik kana-segu mingite maitseaiente ja taimedega ja lükati õli sisse praadima.
Sellise ebatervisliku söögi tasakaaluks võtsime hommikuks putru, sooja saia, mahla ja mingit piima moodi asja - mis nägi ja maitses ka piima moodi välja. Igahes oli see kana-asi maitsev ja toitev.
Oma ajutises korterit veel saadud parooliga internetti ei saanud - ju see levib ainult all arvutiruumis. Suurtel majadel on all tavaliselt jõusaali moodi asi ja spetsiaalne arvutituba - ju see on jäänud vanast ajast, kui veel läpakad moes ei olnud, aga mine tea, äkki käib seal tänapäeval ka sotsiaalne elu.
Meie välja vaadatud korteris on igatahes selline ruum olemas ja on oleas ka ruum, kus pidusid pidada ja bassein - sellest, küll täna väga kasu ei ole, aga ükspäev kindlasti on.
Enne lõplikku äravajumist üritasime veel sõnramaamatust kambaga mingeid juhuslikke ja kasulikuna tunduvaid sõnu ära arvata ja õppida.
Magasin täna suusamütsi ja salliga - tulemus oli palju parem, kurk ei ole enam nii valus ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar