Hea uudis on see, et Android telefonis on võimalik Google Map-is nüüd offline kaarte salvestada - ehk me saame linnas ilma internetita google maps-i kasuada. Halb uudis on see, et kui sa tekitada oma punktidega kaardi, siis see on seni ekraanil kenasti olemas, kuniks sa juhtud back-nuppu vajutama. Jällegi hea uudis on see, et linnas leidub vahest ka vabasid wifi võrke.
Ühesõnaga otsustasime, et vaatame täna teised hostelid üle, et kui Sven meiega liitub, et siis ehk leiame mingi kolmese toa, mis on vähe soojem ja kenam. Entusiastlikult lisasime hunniku hosteleid kaardile.
Vahepeal selgus, et kohalik saarlane Joosep on nõus meiega lõunale tulema ja meile pisut kohalikku elu ja kombeid õpetama. Joosep korjas meid hostelist juba pool tundi hiljem autoga peale ja viis baari nimega The Clinic - oli põnev koht.. uurisime juhendaja abiga menüüd ja otsustasime tellida kohalikud hamburgeri moodi asjad (El Italiano) ja kõrvale heleda kohaliku õlle (pärast seda, kui me olime pitsitäie tumedat õllet tellinud). Saime teada palju eluks vajalikke asju - et kus, mida ja kuidas. Lisaks pakkus ta ka meile abi, kui me korteriotsinguga pisut jamasse jääme - kardan, et peame ta abi kurjasti ära kasutama.
Kui olime Joosepiga lõuna ära söönud ja jutud ära rääkinud, siis suundusime oma Hostelite ringile... esimest hostelit me üles ei leidnud - selgub, et kohalikud hostelid on mingil põhjusel hästi ära peidetud - ilmselt keskenduvad nad internetist saabuvatele klientidele ja ei taha väga tänaval endale tähelepanu tõmmata. Suundusime Bellavista-nimelisse linnaossa - olin sellest kuulnud vaid seda, et seal on palju baare ja kohvikuid ja seal käib pidevalt möll. Nii oli, elu kees ja hostelid olid kõik täis... mõnes küll olid "dorm" kohad, aga kolmsest privaattoast ei tasunud unistada. Ja ilmselt poleks ka sinna jäänud, sest seal käis liiga palju elu.
Siis vaatasime kesklinna kandis ringi.. mõnda hostelit ei leidnud üles ja teised olid jälle kinni. Tudnub, et avalikele WCdele väga suurt rõhku siin linnas pandud ei ole ja seega on suhteliselt tavaline, et kergendus leitakse vastu maja seina juga suunates.
Entusiasm hakkas pisut jahtuma. Võtsime suuna Providencia linnaossa - see on tundud kui normaalne koht elamiseks - õhk pisut puhtam ja ümbruskond rahulikum ja turvalisem kui kesklinna kant.
Mingid variandid leidsime, aga sai selgeks, et tegelikult on meie tänane hostel ka päris OK, kuigi paar varianti leidsime ka.
Igatahes saime selgemaks, et kui järgmise kaardi teeme telefoni, siis paneme maja kirjelduse ja väga täpse aadressi ka.
Metroost koju sammudes läiksime mingisse väikesesse toidupoodi ja sattusime peale soojadele saiadele, võtsime pasteeti ka. Maitses nagu soe sai pasteediga.
Kuna me kõndisime mööda linna umbes 6 tundi ringi, siis arvame, et meie kontole kogunes 20+ kilomeetrit jalutust - nagu päris sportlased kohe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar